Nukrusega tuleb tõdeda, et 3 kaunist suvekuud on läbi saamas. Pärast pikka kuumust on ohjad enda kätte võtnud külmus, tuul ja vihm. Seega tundub, et on sobiv aeg teha kokkuvõte meie projekti suvest.
Viimasest postitusest võis lugeda, et kätte jõudis aeg, mil avasime uhkusega suunaviitade posti. Avamise päeval meil ilmaga muidugi ei vedanud. See kipub miskipärast alati nii, et kui oleks vaja ilusat kuiva ilma, siis seda kohe kindlasti ei ole. Nii siis avasime meiegi oma viidaposti trotsides vihma ja külma. Meie rõõmuks oli ka teisi kangeid inimesi, kes avamisele vaatamata kehvale ilmale kohale tulid.
Toimus pidulik lindilõikamine, kus iga kohale tulnud inimene sai endale kaasa tükikese meie projekti viidaposti avamise lindist. Samuti viisime edukalt läbi ka mitmeid Euroopa teadmiste proovilepaneku mänge. Näiteks tuli lahendada ristsõna, milles küsiti Euroopa riikide pealinnasid. Osavõtjaid oli üpris palju, mis tegi mängu ka pingelisemaks - lõpuks toimus ju ikkagi autasustamine, kus parimatele jagati projekti meeneid. Kõik mängus osalejad said aga hoolimata võidust koju viia ka "Euroopa ei hirmuta" projekti hariliku.
 |
| Suunaviidad, mis näitavad reaalseid kilomeetreid, mis tuleb maha sõita, jõudmaks valitud linna. |
 |
| Meile kingiti isegi õhupalle. Aitäh :) |
Post oli ilus ja tundub, et uhkust sellest tundsid ka projektivälised kohalikud elanikud. Nii noored kui vanad austasid oma koduküla noorte tehtud suurt tööd. Isegi posti külge pandud infosilti ei olnud kellelgi vajadust ära rebida. See kõik tegi meid tohutult rõõmsaks. Olime oma kogukonna üle uhked!
Hommik pärast kohalikku jaanipidu oli meie jaoks aga rõõmutu. Meie uhke post oli katki. Oli keskelt murtud katki! Neid emotsioone, mida me tundsime ja mida tundsid ka kohalikud elanikud, on keeruline kirjeldada. Me kõik olime vapustatud ja võib öelda, et vihased. Kuidas võib keegi midagi sellist teha? Õnneks aga, kus tegijaid seal nägijaid. Süüdlaseks osutusid purjus noored, kes meie rõõmuks ei olnud meie kogukonnast vaid kuulusid hoopis naabervalda. See oli ainus rõõmustav asjaolu: meie küla elanikud ikkagi austasid meie tööd! Aitäh! Tegelikult austasid lausa nii palju, et süüdlastele kutsuti ka kohe politsei, kes joobes noortega edasi tegelesid.
Kindlasti tekib küsimus, et kuidas nii suurt palki on võimalik pooleks murda? Nojah, ega seda otseselt murtudki. Viidapostile sõideti lihtsalt MÜTAKI autoga otsa, mis andis postile sellise võnke, et see keskelt pooleks murdus. Hävitustööd saab näha järgnevatelt piltidelt:
 |
| Kohalikud elanikud, tunnevad postiga juhtunu pärast muret |
 |
| Postile otsa sõitnud auto jäljed. |
Nüüdseks on valminud uus post, millele said algse posti viidad uuesti külge kinnitatud (õnneks jäid viidad terveks). Post on taas püsti ja teavitab inimesi uhkusega meie projekti olemasolust. Kuigi kõik on ilus ja taastatud, siis mõru maik selle juures on ilmselt püsiv.
Hooligem rohkem inimeste ettevõtmistest, ka võõraste inimeste omast!
Lisaks posti avamisele ja selle purustamisele ning siis taaskord püstitamisele on meie projekti liikmed osa võtnud ka ühest teisest suurest ettevõtmisest, mis on puudutanud meie seast tuhandeid Eesti inimesi. See on TuleTulemine. Nimelt oli meil au tuua laulu- ja tantsupeo tuli Kantküla Veski külalistemaja juurest Sadalasse rahvamaja juurde, kus toimus TuleTulemise simman. Sellisest võimalusest liigutatuna sõitsime jalgratastel - nii kahe kui kolmerattalistel ja transportisime Puudutuse tuld. Ise kandsime lustakaid "Euroopa ei hirmuta" T-särke, lootes, et ehk puudutavad ka need kedagi, pannes mõtlema: "Millega küll tegelevad need noored sealt kaugest Sadala alevikust?"
 |
| Meie lustakad pluusid :) |
Projektiga tegeleme, vahva projektiga tegeleme! Tegelikult on projekti jõudnud juba nii kaugele, et valminud on joonised erinevate maade "hirmutistest" ning alustatud on ka jooniste reaalset elluviimist. See eeldab joonise lugemise oskust ja loomingulisust, saagimist ja puurimist, pintseldamist ja suhtlemist ning palju, palju muud.
Ühel sellistest õhtutest, kui tegelesime parasjagu Soome hirmutiste valmistamisega, oli meil külas ka välispraktikal olev portugallane Goncalo, kes rääkis meile Portugali elust ja olust. Saime väga palju huvitavat informatsiooni reaalsest elust Portugalis. Samuti oli äärmiselt inspireeriv kuulata, milline on meie armas Eestimaa välismaalase silmade läbi.
Suvekuud hakkavad küll lõppema, kuid meie projekt sellega ei lõppe.
See kõik on alles algus!
